Suuraju on inimese aju suurim osa. See sisaldab keskusi, mis võtavad vastu ja tõlgendavad väljast poolt aju tulevat informatsiooni, algatavad liigutusi, analüüsivad informatsiooni, argumenteerivad ja tunnevad teadvustatud tundeid. Nende ülesannete keskused asuvad erinevates ajukoore piirkondades.

Aju esineb ka näiteks lülijalgsete, limuste ja teiste hõimkondade loomaliikidel, ent see ei ole selgroogsete peaajuga homoloogne. Peaaju talitleb keskse sensoorse informatsiooni töötlejana ning keha motoorika reguleerijana, homöostaasi ning endokriinfunktsioonide kontrollijana [1].

Meie eesmärk oli luua õppevideo, mis oleks selge ja arusaadav, kergesti jälgitav ning annaks lihtsustatud ülevaate peaaju ehitusest ja fu...more. See video on loodud praktilise töö raames ning on...

Alustuseks, aga natuke ka sellest, kuidas meie aju ehitatud on. Aju ehitus. Suuraju (cerebrum). Aju suurim osa on koljuõõnes paiknev suuraju. See on see, mida ilmselt aju visualiseerides ette kujutadki. Suuraju kõige välimine kiht on ajukoor (cerebral cortex), aju “hall aine”.

Pildil on kujutatud kogu närvisüsteemi: aju (a), seljaaju (b), perifeerset närvisüsteemi (c). Kõikidel loomadel on aju, aga inimese aju on neist mõnevõrra erinev. Kuigi inimese aju pole loomariigi suurim, on see ainus, mis võimaldab kõnelemist, mõtlemist, kujutlemist, probleemide lahendamist.

Kirjelda joonise järgi, kuidas liigub info närvisüsteemis. Peaaju koosneb viiest peamisest ajuosast. Tähtsamad neist on suur-aju, väike-aju ja piklik-aju. Kõige suurem ja arenenum on suuraju. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks. Poolkerad on omavahel närvi­-kiududega ühendatud. Neid mööda liigub info ühest poolkerast teise.

Aju ehitus. Aju asub koljuõõnes ja koosneb viiest peamisest osast: otsajust, vaheajust, keskajust, tagaajust ja piklikajust. Piklikaju läheb üle seljaajuks, mis asub selgrookanalis. Otsaju jaguneb veel vasakuks ja paremaks ajupoolkeraks. Paiknemise järgi jaotatakse aju aga kolme ossa: ajutüvi, väikeaju ja suuraju.

Aju on pehme käsnjas koemass. Teda kaitsevad koljuluud ja kolm õhukest membraani, mida kutsutakse ajukelmeteks. Aju polsterdab vesivedelik, mida kutsutakse liikvoriks ehk ajuvedelikuks.

aju, selgroogsete loomade ja inimese kesknärvisüsteem, pea- ja seljaaju. Peaaju paikneb koljuõõnes, koosneb piklik- (seljaaju vahetu jätk), taga- (ajusild ja väikeaju), kesk-, vahe- ja otsajust. Ots-, vahe- ja keskaju moodustavad suuraju poolkerad, mille väliskiht on ajukoor (inimesel 2–5 mm paksune, sisaldab umbes 14 miljardit ...

Aju ehitus. Joonisel on kujutatud inimese peaaju. Sinisega on märgitud erinevad ajupiirkonnad, punasega mõningate piirkondade ülesanded.